Millised peaksid olema uued rongid?

Äsjane valitsuse otsus uusi ronge soetada väärib kahtlemata heakskiitu. Rong on tõepoolest ainuke veoliik, mis suudab oluliselt tõsta ühistranspordi konkurentsivõimet ning vähendada aeg-ruumilisi vahemaid Eestis, olles seejuures ka keskkonnasõbralik. Kuna esimese rongihankega tehti mitmeid vigu, on nüüd aeg neist õppida. Juba soetatud rongidele heidetakse ruumipuuduse kõrval ehk kõige enam ette rattakohtade vähesust, tavaklassi istmete ebamugavust ja toitlustuse puudumist.

Jalgrataste veo osas ei saa rongides eraldada väga suurt ala vaid rataste tarbeks, kuna nõudlus nende veole on sesoonselt kõikuv. Seega on teatav multifunktsionaalsus, mis hõlmab endas näiteks võimalust paigutada samasse alasse ka lapsevankreid või ratastoole, möödapääsmatu. Probleemiks on lihtsalt ruumipuudus – ilmselt peaks multifunktsionaalne ala olema suurem. Rattakohad katavad täna kogu seinapinna, loomata seejuures loomulikku puhvrit, et nt lapsevankriga reisija ei peaks seinal rippuva ratta vastu liibuma.

Paraku tähendab rohkem rattakohti saamatajäänud tulu, kuna samal pinnal istekohti pakkudes sõidaks seal piletiga reisijad. Seega võiks kaaluda rattapiletite kasutuselevõttu, mis tagavad rattale eelmüügis ka kindla nummerdatud koha. Ilmselt ei tasu neist broneeritavaks muuta kõiki, kuna teatav paindlikkus peab näiteks matkajatele säilima. Ometi annaks ka vaid osade kohtade eelmüük reisijatele indikatsiooni, kas rattaga jääb rongis pigem kitsaks või mitte.

Istmete osas on hea valiku tegemine alati keeruline ja paraku ka subjektiivne. Kuigi tänaste rongide tavaklassi istmed on ilmselge säästulahendus, mis ka objektiivselt hinnates ebaergonoomiline, võib juba täna mürki võtta, et ka mugavamatele istmetele leidub kriitikuid. Seetõttu võiks Elron järgida Austria raudteefirma ÖBB eeskuju: uute rongide soetamisel olid kuu aega Viini pearaudteejaama juures väljas istmenäidised. Inimesed said ise järele proovida ja hääletada, milline on nende arvates kõige mugavam. Sellisel juhul teeb valiku avalik arvamus.

Toitlustust rongides nimetavad mõned kriitikud ka priiskamiseks. Paraku ignoreerib taoline mõtteviis tõsiasja, et just lisateenused, mis reisija aega säästavad, võimaldavad tõsta rongiliikluse atraktiivsust. Näiteks varahommikuse väljumisel korral saab reisija nii ärgata hiljem ja süüa hommikueine rongis. Õhtul võimaldab see alustada tagasiteed varem, et jõuda rutem näiteks oma pere juurde,  selmet enne reisi einestada. Päriselt toimiv on toitlustus aga vaid juhul, kui rongis suudetakse pakkuda piisavalt laia sortimenti, mis ei piirdu vaid rämpstoidu ja šokolaadiga. Valmissalatid, pirukad, kuumad joogid ja värske puuvili on kindlasti ka Elronile jõukohane eesmärk.

Toitlustuse kõrval on teiseks ajasäästjaks kvaliteetne töökeskkond. Rongis peavad olema pistikupesad, traadita internet, kaitse otsese päikesevalguse eest, toimiv mobiililevi ning korralik töölaud. Neist vähemalt kolme viimase osas on Elroni praegustes rongides kahtlemata arenguruumi.

Seni väidetakse, et päikesevalguse teema lahendavad tumendatud aknaklaasid. Arvutiekraanil tööd tehes pole see aga piisav. Nii kuuluvad iga mugava rongi salongi ka rulood, mille saab vajadusel akna ette tõmmata, et pidev päikesevirvendus töö tegemist ei segaks.

Mobiililevi osas tõdeb ka Elron ise, et seniste rongide konstruktsioonilise ja materjalide eripära tõttu on mobiilisignaali levik pärsitud. Kõnealuse probleemi lahendamiseks kasutatakse mujal maailmas repiitereid, mis võimendavad vagunites mobiilisignaali.

Esimese klassi töölaudad on täna liiga väiksed – kui kaks vastakuti istuvat reisijat püüavad üheaegselt sülearvuti avada, muutub see üsna ebamugavaks. Ilmselt püüti leida kompromissi laua suuruse ja istmele ligipääsetavuse vahel, kuid need eesmärgid ei pea olema vastandlikud. Lääne-Euroopas on väga levinud külgedelt kokkuklapitavad lauad. Nii saab laud olla istmele asumisel kitsam, kuid juba istekohal tööd tehes laiem.

Ärireisijate kõrval on suhteliselt nõudlikud ka lastega reisijad, kellele ei suuda Eesti ühistranspordisektor täna konkurentsivõimelist teenust pakkuda, soodustades kõnealuse kasutajagrupi autostumist. Ometi võiks suhteliselt ruumikas rong olla just neile atraktiivne. Lapsega reisijatele on oluline kindel istekoht. Tavaklassis Elron seda ei taga - istekoha broneerimine eeldab sõitu kallimas esimeses klassis. Uutes rongides plaanitakse müüa ka nummerdatud istmetega tavaklassi pileteid. See laiendab võimalusi kujundada teenust lastega reisijate vajadustest lähtuvalt. Nii võiks juba broneerimisel suunata lapsevanemad sinna, kuhu mahub kergemini lapsevanker või mille lähedal paikneb mähkimislauaga WC. Samas peab konkurentsivõimeline olema ka hind – perepiletit täna Elron ei tunne.

Kõigi kvaliteeti puudutavate lisade kõrval ei tohi unustada ka kulutõhusust. Tänastes rongides pole üldpinna kasutus istekohtade arvu maksimeeriv. Nii on näiteks 3-vagunilises „porgandis“ vaid 52% rongi kogupikkusest kasulikku pinda, millele saab paigutada istekohti. Ülejäänu võtavad enda alla tehnosõlmed, laiad sissepääsud ning juhikabiinid. Kokkuvõttes on praegused „porgandid“ ehtsad linnalähirongid. Uute hübriidrongide puhul ei ole see mõistlik. Istekohtadeks sobilikku pinda tuleb maksimeerida, mistõttu on möödapääsmatu ka kitsamate sissepääsude kasutamine ning isegi nende arvu vähendamine. Näiteks meie „porganditega“ sarnastel Stadler Flirt kaugrongidel Tšehhis on üks vagun lausa ilma usteta – maha saab minna teise vaguni kaudu. Kõnealustele rongidele omaste laiade ja avatud vagunitevaheliste läbipääsude juures ei ole see probleem.

Lõpuks määrab kõik hankedokumentatsioon – mida raskemini manipuleeritavad on võrdlusnäitajad, seda parema veeremi saame. Seega ärme loenda vaid istekohti, vaid hoopis arvestame kasuliku pinnaga. Samuti ei tohi unustada nõudeid mürale ja vibratsioonile. Eelmisel hankel tehti siin vigu.

Loomulikult – ideaalset rongi pole olemas. Me oleme inimesed ja ei oska parimagi tahtmise juures kõiki asjaolusid ette näha. Samas on tegemist ajaloolise võimalusega väga paljusid seniseid puudujääke Elroni teenuses kõrvaldada. Ärme mängi seda võimalust maha!

Hannes Luts

Liikuvus- ja transpordiekspert