Kas Tallinna bussijaam tuleks viia Ülemistele?

Äsja kerkis taas päevakorda plaan viia Tallinna bussijaam Ülemistele. See on juba habemega idee, mis võimaldaks bussid senisele raudteepeatusele, Rail Balticu tulevasele terminalile ja lennujaamale lähemale tuua. Puhtalt ümberistumisi silmas pidades oleks see loomulikult mõistlik, kuid paraku kaasneb plaaniga vähemalt tänast olukorda silmas pidades ka mitmeid väljakutseid.

Esmalt tuleb arvestada, et ühistranspordikasutaja on eelkõige jalakäija. Seega peab bussijaama ümbrus heade ümberistumiste kõrval soodustama ka mugavat jalgsiliikumist lähedalasuvatesse piirkondadesse. Tänane peamiselt betooni ja asfaldiga kaetud ning parklatega üleujutatud Ülemiste pole kindlasti jalakäijasõbralik keskkond. Tegemist on eelkõige liiklussõlmega, mis autokasutajale võib tõepoolest näida hästi ligipääsetava kohana, kuid ei ole seda sugugi jalgsiliikuja jaoks. Seega kipub bussijaama uue asukoha määramisel tooni andma autokeskne mõtlemine, mis kohe kuidagi ei sobi kõnealuse rajatise funktsiooniga.

Tegemist on klassikalise probleemiga otsustajate mõttemaailmas – keskmine ametnik või poliitik on paraku autokasutaja, kellel puudub sageli ettekujutus sellest, mida ühistranspordiga reisivad inimesed oluliseks peavad. Seega tuleb kindlasti otsustusprotsessi kaasata rohkem osapooli, et mõista, milline bussijaama asukoht tõesti arukas olla võiks.

Ideaalis peaks bussijaam tegelikult asuma kesklinnas, kuid arvestades võimalike ummikute ning häiretega linnaliikluses, võib seesugune lahendus negatiivselt mõjutada busside graafikuspüsimist. Isegi bussirajad ei pruugi siin lahendust tuua, kuna sellisel juhul võivad kaugbussid olla sunnitud liikuma linnatranspordiga samas tempos, pikendades nii sõiduaega. Valdav osa reisijaist pääseks ilmselt ka mõnes teises piisavalt hästi ligipääsetavas kohas asuva bussijaama korral kiireminigi liikuma kui kesklinna läbides. Nii on mõneti arusaadav, miks just Ülemistest kui tulevasest asukohast räägitakse.

Loomulikult ei tähenda Ülemiste tänased puudused seda, et piirkond ei võiks inimsõbralikumaks muutuda. Arvestades tulevase Rail Balticu terminali ning rongiliikluse kasvava tähtsusega, peaks sealse linnakeskkonna parandamine olema nii kui nii möödapääsmatu. Just viimaste asjaolude kontekstis on tänased ootused kõrged – vähemalt seni avaldatud visualisatsioonid piirkonna tulevasest väljanägemisest annavad lootust. Neis on autod kadunud maa alla või parkimismajadesse ning avalik linnaruum jääb peamiselt jalakäijate päralt.

Veel üheks oluliseks väljakutseks on täna kindlasti ka ühendatus teiste transpordiliikidega. Kiireimat ühendust pakuks siinkohal kindlasti rong, mis ei sõltu ummikutest ning võib ka linna sees arendada üpris suuri sõidukiirusi. Mitmed potentsiaalsed suunad on aga täna väljaarendamata. Liiva – Ülemiste, Tallinna ringraudtee ning Ülemiste – Miiduranna (Viimsi) suunal linnalähiliikluse sisseseadmisel võiks Ülemiste ühendatus oluliselt paraneda. Osaliselt on vajalik taristu juba täna olemas. Nõmme, Pääsküla ja Keila suunal saaks olukorda parandada juba ammu kavandatud Kristiine ühispeatuse abil, mis peaks asuma Endla tänava viadukti lähedal. See võimaldaks kiireid ja sujuvaid ümberistumisi bussidelt-trollidelt ning Pääsküla poolt tulevatelt rongidelt Ülemiste suunale ning vähendaks ühendusaega Balti jaama läbimisega võrreldes. Ka Põhja – Tallinn võiks lahendusest võita, kui Kristiine ühispeatuse juurde hakkaks sõitma mõni usaldusväärne ja tiheda graafikuga bussiliin. Tänane buss nr 32 ei püsi tipptunnil Tehnika tänava ning Pärnu maantee ummikute tõttu pea kunagi graafikus. Tipuvälisel ajal ning nädalavahetustel ei sõida see üldse.

Kesklinna on korralik ühendus trammiliini näol juba olemas, kuid Ülemiste jaama juures trammi istudes kulub tänase bussijaama asukohaga võrreldes kesklinna sõiduks 7 minutit rohkem. Probleemi aitaks leevendada trammidele prioriteedi andmine Tartu maanteel, mis sõiduaega lühendaks. Täna passivad trammid arvukate punaste fooritulede taga seistes ning liiguvad seetõttu tiguaeglaselt – keskmine graafikujärgne sõidukiirus Lubja ja Paberi peatuste vahel on 14 km/h. Sageli ei suuda trammid sellestki plaanist kinni pidada. Linnavalitsus pole juba 10 aastat probleemi suhtes mitte midagi ette võtnud.

Terve linna kontekstis jääks aga kiiremastki trammist väheks. Tänased piirkonda teenindavad bussiliinid on sageli hädas graafikuspüsimisega, kuna erinevalt kesklinnast pole mitmetel Ülemistelt lähtuvatel tänavatel bussiradasid. Ummikud on neil aga igapäevane nähtus. Seega tuleks juba täna hakata otsima võimalusi Järvevana teele ning Peterburi teele bussiradade loomiseks, et tagada Õismäe ja Mustamäe piirkondi teenindavate bussiliinide usaldusväärsus. Täiendavat analüüsi vajavad ka Lasnamäge teenindavad liinid, millest mõned, näiteks 54, on samuti kroonilised hilinejad.

Seega võiks korraliku planeerimise ning ühistranspordivõrgu ümberkujundamise abiga tõepoolest suurendada oluliselt Ülemiste kui bussijaama asukoha sobivust. Küll aga tähendab bussijaama uue asukoha perspektiiv, et juba täna peaks broneerima selle jaoks piisava territooriumi. Vaid mõne aastaga võib ehitustegevuse tagajärjel sellise suure rajatise jaoks ruumi leidmine osutuda võimatuks. Ühe variandina saaks bussijaam asuda maa all. Siinkohal tuleb aga väga hoolikalt arvestada praeguse ja võimaliku tulevase liiklusmahuga, et terminal ei jääks bussidele kitsaks. Viru Bussiterminali hoiatav näide võiks meid siinkohal suurematest rumalustest säästa – suur osa Tallinna kesklinnas algavaid bussiliine praegusesse terminali ei mahu.

Küll aga on täna veel bussijaama ümberkolimiseks liiga vara. Piirkond peab esmalt muutuma jalakäijasõbralikumaks, raudteetsi paremini ligipääsetavaks ning bussidelegi lihtsamini läbitavaks. Ühtlasi loob eeldatav arendustegevus tulevikus piirkonda veelgi enam töökohti ning muid tõmbepunkte pakutavate teenuste näol, mistõttu suureneb ka Ülemiste kui sihtkoha populaarsus. Alles siis saab bussijaama ümberkolimisest rääkida. Vastasel juhul teeme ühistranspordile tervikuna karuteene.  

Hannes Luts

Liikuvus- ja transpordiekspert